Meie selle aasta tegemised

Asume suvemälestuste teele........
Suur ja kauaoodatud suvi hakkab läbi saama ning mõnus seenelõhnaline aeg on juba vaikselt kätte jõudnud. Pikad kartulivaod ja lopsakad köögiviljapeenrad ponnistavad veel viimaseid nunnukonkursi väärilisi kasvutulemusi ja meie hommikud pärlendavad selgetest kastepiiskadest.


Meie siin Oru Hooldekodus võime, rahulolu südames, vaadata tagasi selle suve tegemistele. Eks meie igapäeva mahub niigi kõike väga palju, ja ka mõnda, mida kohe üldse ei tahaks, aga just meie üritused ja väljasõidud on need, mis kõigil südamed põksuma panevad ja aja hetkeks peatavad.

Esimene ja traditsiooniline on see tore lõkete, jaaniusside ja sõnajalaõite päev. Meie Jaanipidustused olid vorsti- ja lõkkehõngulised. Millegipärast on ikka nii, et just elava tule peal õues valminud vorstid maitsevad kõige paremini ja mälestustekeed ning jutuveeretamised on ka ladusamad, kui oled teistega koos. Muidugi on kõige tähenduslikumad ka sel õhtul mõtlikult lõkkesse vaatavad pilgud ja lihtne ning hea vaikus. Ja kõige muu hulgas jõuad ka märgata ning olla tänulik selle imeilusa ja üürikese Eestimaa suve eest. Sellele tänutundele andis kindlasti oma hoo ka Jaaniõhtu kuiv ja päikeseline ilm.

Juulis veetsime ühe maruvahva päeva Läänemaal. Meie väljasõidule tulid kõik, kes jõudsid ja tahtsid. Kuna iga endast lugupidav läänlane peaks ikka meie ainsa rongiga ühe sõidu tegema, algas meie väljasõit huvisõidurong Peetrikese sõiduga Haapsalus. Tegime meie armsale linnale tiiru peale, siinkohal tuleb muidugi täpsustada, et ikka sellele linnale, mis oli enne haldusreformi Haapsalu. Praeguse Haapsaluga oleksime nii meie kui ka Peetrike vist hätta jäänudJ Seejärel sirutasime vähe kangeks jäänud ihuliikmed taas sirgeks ning seadsime sammud Rannarootsi muuseumi, kus muuseumi juht Ülo Kalm rääkis meile rannarootslaste ajaloost ja tegemistest. Tundub lausa uskumatu, milline pärand on igas kohas, kus me liigume ja käime. Kõige viimaseks jäigi kirss tordi peal ehk Peraküla rand, milleni sõit sai peale Rannarootsi Muuseumi külastust hoopis teise, palju sügavama ja teadlikuma tähenduse. Rannas lasime head maitsta maistval toidul, imetlesime vaadet ja nautisime mõnusat merebriisi. Julgemad kastsid ka jalad vette ning järgides kogemata alguse saanud traditsioone, sai ka sel aastal üks meie tore kaastöötaja käe valgeks ehk siinkohal oleks vist paslikum öelda tagumiku märjaks. Peraküla lained on küllaltki muutlikud ja julgem vees jalutaja on kerge saak. Õhtul naasime koju kergema südame, täis kõhu ja mälestusi täis meeltega. Aitäh, kallid kaasteelised!

Kindlasti ei saa mainimata jätta juba teist korda toimuvat Linnamäe kontsertide päeva 3. augustil, seda enam, et hingepaitav muusika tuli ju koju kätte. Räägu mõisapargis, kus asume ka meie, toimus selle päeva esimene kontsert „Vahvad variatsioonid tšellole ja akordionile“ koos Andreas Lend`i ja Allan Jakob`iga. Nende kahe esituses oli kavas populaarne klassika, mis oma igihaaravuses sulatab kokku olnu, oleva ja tuleva. Hommikukohv maitses selle kõrvale väga hästiJ Kontsertide päev jätkus veel viie kontserdiga Linnamäe eri paigus, nii et oma maitsele sobiva leidis kindlasti iga muusikasõber.

Ja nüüd kõnnimegi tibusammudega lähemale sumedale sügisele, mil on mõnus istuda soojas toas ja vaadata väljas langevaid lehti ning ladistavat vihma, kuulata lõunasse lendavate lindude huikeid ja vaaritada purk purgi järel suve talletavaid hoidiseid. Juba võib vaikselt nuputada ja vaagida, milline köögivili saab sisse oma auväärse koha meie sügissaaduste näitusel. Ja vargsi, õige vargsi tuleb ninna Jõulukuuse õrn lõhn ja säravate küünalde valgus. Nii palju on, mida oodata ja loota- elu on ilus, mu sõbrad, igal ajal… Taaskirjutamiseni…


Eelmine
Meil valmivad ilusad käsitööd

Vastused puuduvad

Email again: